Möödunud aasta oli Eesti transiidisektorile üks kehvemaid. Näiteks kaotas Transiidikeskus konteinerikäibes aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti ja Eesti Raudtee on miljonite eurodega miinuses.
- Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare nentis, et firma jäi mullu kahjumisse. Foto: Andras Kralla
“Sanktsioonidest ei ole mitte keegi võitnud. Kaupa on kaks korda vähem kui võimsust – seda peaaegu igas sadamas,” kirjeldas Transiidikeskuse ASi juht Erik Laidvee. Sel aastal on plaanis mahtu uute kaubagruppidega suurendada. “Puistekaupadega, aga konkreetsemalt ei saa öelda, sest konkurents on kõva ja seda kõigi ümbruskonna sadamatega.”
Klientide otsimine käib nii Eestis kui ka lähinaabrite Soome ja Venemaa juures. Eriti tahab Laidvee Euroopa Liidu ja Venemaa suhete soojenemist.
“Transiidi kasvu toetaks, kui Eesti kinnitaks pikaajalise transpordi ja logistika arendamise strateegia, mis välistaks ootamatud tariifiületused, nagu olid siin navigatsioonitasud, mis ette hoiatamata kasvasid 2014. aasta augustis kolmekordselt,” ütles Laidvee. “Kindlasti aitaks kaasa, kui sanktsioonid kaoksid. Loodetavasti see juhtub, sest kaua võib neid pikendada. Kui sanktsioone poleks, kasvaks maht kiiresti.”
Laidvee tõi välja, et Venemaal langes importkonteinerite maht mullu üle kolmandiku, mis on väga suur kukkumine. Selle taga ongi Laidvee hinnangul eelkõige sanktsioonid, samuti madal nafta hind ja odavnev rubla. “Venemaal koondatakse ja vähendatakse palka. Kulusid tuleb ka meil kokku tõmmata.”
Laidvee loodab, et tänavune aasta ei aja olukorda nutusemaks. “Kui õnnestub konteinerivoog plusspoolele saada, siis lisanduks 3-5 protsenti, rohkem mitte,” lisas Laidvee. Transiidikeskus üritab mahtu juurde hankida ka Tadžikistanist ja Kasahstanist. “Vahepeal liikusid kaubavood üle Musta mere, võib-olla õnnestub sealt midagi siia kanalisse tagasi suunata.”
Kolm halba korraga
Sanktsioonid, rubla kursi ja nafta hinna langus on halbade asjade kokkulangemine, tõdeb logistika ja transiidi assotsiatsiooni juht Andres Valgerist.
“Püüame majandusministeeriumiga vaadata, mida saaks teha. Et kaubad Eesti kaudu liiguksid ja transiit Eestile tulu tooks, peab koostöö toimuma kogu ahelas, sest kauba liigutajat huvitab ahela efektiivsus ja hind,” ütles Valgerist, kiites Soome suhtumist. “Soome valitsuse juures on logistika nõukoda, mis logistikaettevõtetega analüüsib turgu ja korraldab riigis regulatsioone ja tasusid, et Soome transiidikanal oleks konkuretsivõimeline. Muudatusi tehakse tervikust lähtudes.”
Möödunud aastal panustas Soome 50 miljonit eurot veeteede ja infrastruktuuritasude korrigeerimiseks. “Riik teenis selle kuhjaga tagasi. See, kui kaubad ei liigu ja infra seisab, on kahjulik. Arvan, et meil on praegu suurim kannataja riik Eesti Raudtee kaudu, mis vajab tohutuid investeeringuid. Kui varem maksid kaubavedajad enamiku infra ülalpidamisest kinni, siis nüüd tuleb riigil juurde maksta 20-50 miljonit eurot aastas,” rääkis Valgerist. Ta usub, et kukkumist õnnestuks pidurdada. “Esimesed kohtumised on ministeeriumiga jaanuaris.”
Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare Andres Valgeristile vastu ei vaidle – rahakulu infrastruktuurile on suur. Plussi Eesti Raudtee tänavu ilmselt ei jõua, miinusesse jäi ettevõte mullu “mõne miljoni euroga”, nagu Vare tunnistas. Samuti arvab Vare nagu Valgeristki, et sektorit tuleks tervikuna vaadata. “Eesti Raudteed käsitletakse omaette ettevõttena, aga ta ei tee üksi mitte midagi.”
Kuigi Transiidikeskusel oli konteinerikäibes märkimisväärne langus nagu paljudel teistelgi, on see olnud väiksem kui Venemaal. “Seal on 35-45 protsenti kukkumist peaaegu igas kaubapositsioonis, mida konteineritega veetakse – Transiidikeskusel on sellel foonil veel isegi hästi läinud. Vene imporditurg on märgatavalt kukkunud ja alanud aastal ka ei tõuse,” andis hinnangu Vare. Sanktsioonide tühistamisse Vare pigem ei usu.
Russian Estonian Rail Servicesi juhatuse liige Ervin Hasselbach avaldas, et firma on vagunid Eestist Venemaale viinud. Siinset tegevust tõmmatakse koomale. Transiidiäri langus algas Eestis Hasselbachi sõnul pärast pronksiöö sündmusi. Vare nentis sama. “Praktiliselt keelati Eesti kaudu söevedu, mis oli suur mahukaup, järsult vähendati naftatoodete vedu. Pronksiöö oli kiirendav päästik.”
Majandusministril Kristen Michalil ei õnnestunud ajapuuduse tõttu teemat kommenteerida.
- Firmade Spacecom ja Skinest Rail omanik Oleg Ossinovski nentis, et eelmine keeruline aasta tegi käibele liiga. Foto: Andras Kralla
Nüsitud käive
Niisamuti on mulluses aastas pettunud firmade Spacecom ja Skinest Rail omanik Oleg Ossinovski. “Sanktsioonid ilmselgelt kärpisid käivet, kõige rohkem mõjutavad aga nõrk rubla ja nafta hind,” kommenteeris Ossinovski, jättes täpsustamata, kuivõrd käive eelmisel aastal kannatas. “Loodame, et sel aastal hullemaks ei lähe, aga paremaks ei lähe asjad kohe kindlasti. Püüame jääda eelmise aastaga samale tasemele.”
Ossinovski ütles veel, et töötajaid ei ole nad koondanud. “Tahame kõik inimesed alles hoida, sest loodame, et lõppude lõpuks läheb olukord paremaks.”
Sillamäe Sadama nõukogu liige Tiit Vähi on uue aasta alguses optimistlik, kuigi rõhutas, et väga palju sõltub ümbritsevast keskkonnast. “2015. aasta oli väga keeruline, kuid arvame, et aasta 2016 kujuneb paremaks,” rääkis ta. “Kui keskkond ei ole toetav, siis ettevõtjad võtavad tavaliselt investeerimisprogrammid maha ja jäävad ootele. Transiidisektoris on niimoodi juba mitu aastat olnud.”
Vähi usub, et poole aasta pärast loobutakse sanktsioonidest. Transiidisektori esindajad on seni üritanud leida uusi suundi ja turge. “Oleme ka proovinud hakata vedama transiiti Antsla ja Sillamäe vahel, aga seal on meil konkurendiks Tallinna Sadam,” sõnas Vähi sarkastiliselt.
Vähi soovitab eelkõige Eesti majanduse pärast muretseda, pidades silmas ärikeskkonna halvenemist. “Vana tõde ütleb, et kui ettevõtjad ootavad riigilt kulude tõusu, siis ei investeerita. Ma ei ole nõus Indrek Neiveltiga, kes süüdistab pankasid. Arvan, et see, mida Indrek soovitab, pole paha, kuid põhiprobleem on, et praegune ärikliima ei soodusta investeeringuid siin, vaid hoopis nende väljaviimist.”
Seotud lood
Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu raskusi trotsinud Transiidikeskuse AS plaanib strateegiat muuta, käivitades uue laevaliini ja konteinerrongi.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.